Anne Frank

Seekord siis räägin teile taas ühest raamatust.

Võibolla oled kuulnud nime Anne Frank? Näiteks, sellest räägitakse kirjanduse tunnis. Vähemalt mina kuulsin temast esimest korda seal. Algul ma ei pööranud sellele erilist tähele panu, kuni ma palusin sõpradelt snapchat’is, et nad mulle häid raamatuid soovitaksid. Läks siis nii, et enamus raamatud olid ikka “Jussike&7sõpra” ning “Sipsik”. Ei olnud ma sellega rahul ja tüütasin inimesi edasi, kuigi tõepoolest enamus noored siiski ei loe raamatuid – pole neil ka siis midagi soovitada. Mu sõber aga soovitas mulle Anne Franki päevikut.

Anne Frank ehk Annelies Marie Frank sündis 1929. aastal 12. juunil. Ta oli juudi päritolu ning elas algselt Saksamaal Frankfurtis, hiljem Hollandis Amsterdamis. Tal oli õde Margot, ema Edith ja isa Otto. Annet eriliseks teeb tema päevik. Päevik, mida ta kirjutas II maailmasõja ajal, peidus olles.

“When I write, I shake off all my cares.”

Ta elas algul Frankfurtis (Saksamaal), seni kaua kuni võimule tuli Adolf Hitler. Tema võimule tulek tõi aastal 1933. kaasa endaga hirmsa juutide tagakiusamise (II maailmasõda). Anne ja tema perekond kolisid Amsterdami. 1942. juutide tagakiusamine suurenes ning nad otsustasid peitu minna. Anne, tema perekond, Van Pels’ide perekond ja Fritz Pfeffer (raamatus perekond Van Daan’id ja hr. Dussel) peidavad end Anne isa tööhoone lisaosasse. 

Anne saab endale sünnipäevaks päeviku, mida ta hakkab usinasti täitma. Ta kirjutab sinna oma tunnetest, elust peidupaigas, sõjalisest seisundist, asjadest mida teistega arutada ei saa ning suhtlusprobleemidest. Päevikut kutsub ta enda parimaks sõbraks, peab ning pani sellele isegi nime: Kitty.

“Whoever is happy will make others happy too.”

Ta pidas päevikut aastast 1942-1944. Peidus olid nad 6.juulist 1934- 1.augustini 1944. Peidusolles aitasid neid Anne isa töökaaslased. Annel ei olnud väga head suhted kaasliikmetega, ta väitis, et ei armasta oma ema ning usaldab oma isa enim. Päeviku lõpu poole tekkisid tal lähdased suhted Van Pels’ide perepoja Peteriga. Peidusolijad pidid olema väga ettevaatlikud, et tänavalt ega ka kõrval hoonetest inimesed ei kuuleks ega märkaks mingit inimtegevust. Peale sõda jäi neist ainult ellu Anne isa.

Minule isiklikult väga see raamat meeldis, ei jätnud ühtegi lehte vahele. Huvitav on lugeda 13-15aastase tüdruku probleeme, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat paneb mõtlema sõdade üle, suhete ning austuse üle teiste inimeste suhtes. Lugedes tundsin, et väga tahaksin olla Annele toeks, et tal tõesti oleks päriselt olemas selline sõber. Et inimesed ei oleks pidanud elama üle selliseid asju.

Raamatu lõppu ma spolima ei hakka, otseselt pole raamatus kirjas mis juhtub. Raamatu sisu on eesti keelde ümbertõlgitud Anne Franki päevik. Kui sul on huvi, mis tema ja tema lähedastega juhtub, saad lugeda raamatu järelsõnast või otsida internetist.

Tsiki-priki, ning alati võite kirjutada mulle häid raamatuid. (Olen viimasel ajal päris palju hakanud lugema)

Mõned Anne Franki ütlused:

“Think of all the beauty still left around you and be happy.”

“Despite everything, I believe that people are really good at heart.”

“In the long run, the sharpest weapon of all is a kind and gentle spirit.”

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s